Kodune ülesanne 2

Ülesanne 1:

Lugesin ja panin oma arusaamad ja saadud teadmised kirja.

1.       Teadmusjuhtimise põhikomponendid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine  sisaldab kahte olulist komponenti:

o    Teadmusjuhtimise protsessid

o    Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimine  sõltub  kolmest olulisest komponendist:

o    Teadmusjuhtimise  infrastruktuur

o    Teadmusjuhtimise  mehhanismid

o    Teadmusjuhtimise  tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise  infrastruktuur

·         Organisatsiooni kultuur (organisatsiooni liikmete käitumist ja hoiakuid mõjutav väärtuste ja hoiakute kogum. Selle moodustavad missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil. See on komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist )

·         Organisatsiooni struktuur -  Juhani Lemmiku järgi

1) struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse

otsustetegemise protsess ja võimusuhted;

2) struktuur on üks eesmärkide saavutamise vahend;

3) struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril;

4) struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni

organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused. Nendest peaks iga

töötaja olema ise teadlik;

5) struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiisemaks muutmiseks. Alluvussuhted organisatsioonis lubavad oletada struktuuri iseloomu (jäigad/paindlikud), kuid struktuuri täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse kolme elementi: komplekssus, formaliseeritus ja tsentraliseeritus.

·         Organisatsiooni informatsiooniline  infrastruktuur- see on andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsiooni tehnoloogiate ja süsteemide kogumit (andmebaasid, serverid, arvutid,

infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks. 

·         Üldised teadmised- koosnevad kasutatavast terminoloogiast ja sõnavarast,  teadmusvaldkondade tunnustamisest, kognitiivsetest mudelitest, ühistest  normidest ja väärtustest ning samuti individuaalsete teadmiste kogumist. Ekspertteadmised.

·         Füüsiline keskkond- hoonete paiknemine, tööruumide jaotus, töötajate kohtumispaigad jne (nt kohvikud jm suhtlemispaigad võivad soodustada või siis ka häirida teadmusjuhtimist)

2.       Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond- seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu, konkurentsieelis või kõrgetasemeline  innovatsioon.

Struktuur annab ülevaate sellest, millised rollid ja millised ülesanded on firmas erinevatel inimestel ja selle kaudu toimub ka info levimine. Kuidas on see korraldatud, mõjutab ka info levikut firmas (ülalt-alla, horisontaalselt).

Iga inimese arvamus ja teadmised omavad tähtsust firma jaoks. See, kuidas teadmust vahendatakse, kuidas suhtutakse  indiviididesse on oluline ka teadmuse juhtimiseks.

Hea on, kui on grupp, kes teeb praktilist suhtlemisalast koostööd (practical group), kes saavad regulaarselt kokku ja vahetavad mõtteid olulistel teemadel. Ei pea olema lähedal:tänapäevased kommunikatsioonivahendid lubavad seda teha ka kaugelt (skype).

Firma üldteadmised sisaldavad seal kasutatavat keelt ja sõnavara, individuaalseid teadmisi ja firmale omast spetsiifikat sisaldavaid teadmisi ja sõnavara, ühist kognitiivset pagasit ja jagatud norme.

3.       Teadmusjuhtimise protsessid ja tehnoloogiad: teadmiste omandamise protsessid ja süsteemid, teadmiste kogumise protsessid ja süsteemid, teadmiste jagamise protsessid ja süsteemid, teadmiste rakendamise protsessid ja süsteemid.

Teadmusjuhtimise programmid ja süsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende eesmärgiks on informatsiooni ja teadmiste jagamise parendamine, organisatsiooni toimimise parandamine informatsiooni ja teadmiste parema loomise,  jagamise ja kasutamise kaudu, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon.

Teadmusjuhtimise protsess:

·         Vaikteadmuste ja sõnastatud teadmuste kombineerimisel tekivad uued teadmused, enamasti läbi sotsialiseerumise. Nt ajurünnak; andmete hankimine (data mining)- andmed on kogutud, aga kuidas neid analüüsida, tõlgendada (nn musta kasti avamine); klõpsuvoo analüüs jm veebist andmete hankimine; kliendisuhete juhtimine (operatiivne- mida ja kui palju ostetakse, kasutatakse; analüütiline- milline on klientide intelligentsus ja huvid, et osata neid paremini mõista ja teenindada)

·         Teadmuste kogumine- vaikteadmiste puhul on seda raske teha. Vaja on teadmused tuvastada, dokumenteerida, verbaliseerida ja jagada. Töötajatele ja ka firmast väljapoole  uute teadmuste viimine. Nt kontseptsioonikaardid,  nn jutuvestmine, kontekstil põhinev arutluskäik

·         Teadmuste jagamine- uurimustööde avaldamine, raamatute kirjutamine,presentatsioonid, suhtlemine kohvitassi juures sel teemal, suhtlemine praktiline suhtlemine gruppides, mentorluse kaudu tutvustamine, eksperdi peegeldamine  jne. Nt teadmuste repositooriumid, organisatsiooni mälu (talletised), juhtumite raportite andmebaas, parimate näidete andmebaas, häiresüsteem, ekspertide (oskuste, teadmiste) kataloog

·         Teadmuste rakendamine- teadmuse kasutamine otsuste  tegemiseks ja ülesannete suunamiseks, uute  teadmuste kasutamine protsessides, protseduurides kui tulevane kehtiv käitumisnorm. Nt ekspertsüsteem, organisatsiooni otsuste tegemise  juhtimise  süsteem

4.       Teadmusjuhtimise tehnoloogia ja haridustehnoloogia

 Tänapäeval kasutatakse palju virtuaalmeeskondi. Abiks on Web 2.0 vahendid. Et teadmusjuhtimine ka virtuaalselkujul õnnestuks,on abiks haridustehnoloogid.

5.       Teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid

Virtuaalne kogukond: Koolielu, KLOP

Edukas virtuaalmeeskonna juht peab teadlikult keskenduma suhetekesksele juhtimisstiilile, sest IKT poolt vahendatud kommunikatsioon vähendab suhtlemise emotsionaalsust ja virtuaaltöö  on tihti pigem (liigselt) ülesandele keskendunud.

Virtuaalse meeskonna liikmele ja ka juhile osutuvad oluliseks järgmised  oskused ja omadused:

õppimisvõime, oskus teadmatusega toime tulla ja oskus üksi ning meeskonnas töötada. Vajalikud on ka virtuaalse aja juhtimise oskus, suhtevõrgustike loomine ja haldamine (networking), koostöö ja

meeskonna loomise oskus piiratud aja jooksul. Isiksuse tüüpi arvestades sobib virtuaaltöö vorm pigem introvertidele.

Juhtimisstiilidest on demokraatlik stiil kindlast eelistatum kui autokraatlik ka virtuaalses keskkonas. 

Situatiivsed teooriad näevad ette juhtimisstiili varieerimist vastavalt olukorrale. 

Leidsin selle kohta ühe salidishow, mis küll on ühte koolitust tutvustav, aga sobib hästi asja kokku võtma. Mõtted on Aldis Perensi omad, tema on selle teema ekspert.

http://www.slideshare.net/Humer150/virtuaalsete-meeskondade-juhtimine

Kodune ülesanne 2

Loe läbi ja analüüsi Moodul 2 Sissejuhatuses viidatud materjale ja koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid ja süsteemid eksisteerivad, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.)

Valisin analüüsimiseks Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Selles koolis olen töötanud 5 aastat, neist kolm õppetoolijuhatajana. 

GAGis teadmusjuhtimise protsessid ja süsteemid toimivad. Teadmisi omandatakse ja kogutakse, neid jagatakse ja rakendatakse. Selleks on omad süsteemid ja protsessid.

Teadmiste omandamiseks on õppetoolide ja teiste  erinevate huvigruppide (tervisenõukogu, kriisikomisjon, juhtkond, hoolekogu, vanematekogu, vilistlaskogu jne) koosolekud, ka ajurünnakud ühe või teise probleemi lahendamiseks või uue idee leidmiseks. 

Kogutakse andmeid lastelt ja vanematelt (küsitlused, arenguvestlused, katsete tulemused) ja neid andmeid talletatakse, analüüsitakse,nende abil luuakse uusi teadmisi. Teadmisi hoitakse kaustades arhiivis, kooli muuseumis, dokumendimappides, Intranetis.

Teadmisi jagatakse moodulkoosolekutel (seal esinevad koolidirektor, hoolekoguesimees, aga ka mõni ekspert). Teadmisi jagatakse sisekoolitustel aga ka väljastpoolt tellitud koolitajate abil. Uute dokumentidega tutvutakse Intranetis.

Teadmisi rakendatakse uute dokumentide, uute ideedeelluviimiseks, uue arengukava väljatöötamiseks, uute õpetamist ja õppimist puudutavate materjalide loomiseks. 

Kasutatakse ka virtuaalset teadmusjuhtimist: teadmiste omandamine, loomine, jagamine ja rakendamine toimub mõnedes õppetoolides osaliselt skype vahendusel, dokumente luuakse kasutades nt googledocsi ühistöövahendeid.

Puudusi on kohati infolevimises ja see puudutab ka teadmiste levitamist- jagamist. Mõnel juhul ei jõua  vajalikud uued teadmused kohe nendeni, kelleni vaja (teadmusjuhtimise viga). Kohati on ka probleemiks teadmiste omandamine, sest töötajad pole piisavalt huvitatud kaasa mõtlema ja uute teadmuste loomine on seetõttu aeganõudev ja loodu juhtidekeskne (sageli põhjusel, et tavaõpetaja pole soovinud-jaksanud-viitsinud kaasa mõelda).